FANDOM


609px-Jain Prateek Chihna.svg

Džainismi sümbol

džainism, lääne päritolu nimetus 6.–5. saj e.m.a Indias tekkinud õpetaja Mahāvīrast lähtuva õpetuse tähistamiseks.

Nimetus džainism on moodustatud sanskriti verbijuure ji (‘võitma’) tuletisest jaina. Džainismi sanskritikeelne omanimetus on jinadharma (‘võitja seadmus’), mis viitab vaimse võidule maise üle.

Džainism tekkis budismiga üheaegselt brahmanistliku kultuuri rüpes, kuid kujunes iseseisvaks ja viimasele isegi vastanduvaks vaimseks liikumiseks. Arvestades hinduismi suuri muutusi ajaloo vältel ja selle arvukaid suundi ning budismi vahepealset hääbumist Indias, võib džainismi pidada vanimaks suhteliselt ühtsena säilinud järjepidevaks religiooniks Indias. Samas ei ole džainismi järgijate arv kunagi olnud kuigi suur.

Džainismi allikad peavad õpetuse rajajat Mahāvīrat juba varem olemas olnud traditsiooni reformijaks ning paigutavad õpetuse tekke mütoloogilisse minevikku, loetledes 23 enne teda elanud suurt õpetajat ehk tirthankarat. Tegelikult oli ilmselt vaid Mahāvīrale vahetult eelnenud XXIII tirthankara Pāršva ajalooline isik, kõik varasemad on mütoloogilised kujud.

Džainism jaguneb kaheks suunaks, mille järgijaid nimetatakse švetambarateks ja digambarateks. Kahe suuna vaadetes ei ole olulisi erinevusi. 5. saj ei nõustunud digambarad ka ühisel suurkogul heakskiidetud džainismi kaanoniga, pidades seda liialt hälbivaks algsest õpetusest.

Alates 12. saj ei ole džainismi mungad enam rändaskeedid, vaid elavad põhiliselt paiksetes kloostrites. Muslimite sissetung Põhja-Indiasse tõi kaasa švetambarate mõningase allakäigu. Tänapäeval on švetambaratel siiski laialdasem kloostrite võrgustik ja tegusam ilmalike organisatsioon kui digambaratel. Nii nagu budismis, puudub ka džainismis loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides.

Jain flag

Džainismi lipp

Džainismi põhieesmärgiks on hinge (sanskriti keeles jīva) vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Iga hing suudab vabaneda, sest on loomult puhas. Džainismi mungad järgivad viit suurt tõotust ning munkade asketism on tihti üsna äärmuslik. Neile on oluline paastumine, mille abil nad loodavad saada üle ihadest.

Kuigi džainisms on põhirõhk munklusel, ühendab nii munki kui ka ilmalikke vägivaldsusetuse järgimine, kuid mungad rakendavad seda rangemalt ja järjekindlamalt. Vägivaldsusetuse aluseks on kaastundlik suhtumine kõikidesse olenditesse ning džainism nõuab oma järgijatelt ka vegetariaanlust. Äärmuslikumad džainismi järgijad ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist. Samuti ei liigu nad väljas ega söö pimedal ajal, et mitte ühelegi putukale peale astuda või mõnda neist kogemata alla neelata. Nad kannavad suu ja nina ees sidet, et mitte ühtegi pisiolendit juhuslikult sisse hingata.

Paljud džainistide suguvõsad on läbi ajaloo olnud kaupmehed ja tegutsevad äri alal ka tänapäeval. Üheks põhjuseks on, et see tegevusala annab kõige vähem võimalusi hävitada elusolendeid, kuna näiteks põldu harides tehakse seda paratamatult.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.