Buddha kõneleb neljast õilsast tõest. Sanskritikeelne käsikiri, u 700-1100.
neli õilsat tõde (sanskriti keeles caturāryasatyāni; paali keeles caturariyasaccāni; tiibeti keeles ’phags pa’i bden pa bzhi; hiina keeles 四聖諦 si shengdi; jaapani keeles shi sōtai), budismi põhitõed, mida Šākjamuni kuulutas oma esimeses jutluses «Seadmuseratta käimapanemine».
Need on
- tõde kannatusest,
- tõde kannatuse põhjusest,
- tõde kannatuse lakkamisest ja
- tõde kannatuse lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest.
Neid nelja tõdemust tunnistavad õpetuse alustõdedena kõik budismi suunad ja koolkonnad. Õpetus neljast õilsast tõest põhineb põhjuse (vt hetu) ja tagajärje seosel ning on analoogne arstikunstiga: esmalt tuleb välja selgitada haiguse põhjus, seejärel määrata ravi. Enamus budismi tohutust kirjandusest on 4. tõe selgitus, mis kirjeldavad meetodeid kannatusest vabanemiseks.
Inglise keeles Four Noble Truths.